Jalgpall on andestatav

Olen korduvalt imestanud, kuidas minu abikaasa on terve oma elu suurlinnas elatud saanud, kuna tänavamüra ja sealt kostuvad helid näivad teda palju rohkem häirivat kui mind ja või ka vahel minu kannatuse piir on lihtsalt kaugemal. Muidugi varem elas ta 5. korrusel, nüüd elame 1. korrusel. See 1. korrus ei ole küll väga madalal, st. meie korteri all on veel üks korrus, aga korteritest on see meie majas kõige madalam.

Siin ongi enamus kortermajadest tegelikult sellised, et esimesel korrusel asuvad enamasti mitmesugused ärid ja sissepääs koos valvuri ruumiga. Mõne maja valvurid lausa elavad neis ruumides, kohati lausa perega.

Ja no esimesel korrusel elades kostab paratamatult rohkem juttu ja pea kogu tänavaelu tegelikult tuppa. Maru on agar keelaja ja on korduvalt meie akna all juttu ajavatele inimestele öösel ütlemas käinud, et nad võiksid kohta vahetada, et ta tunneb nagu viibiks ise ka nende seltskonnas igal õhtul.

Või näiteks meie majast veidi eemal tavatses südaöö paiku koguneda kamp noormehi, kes naersid kõvasti ja palju :) 

Jutustajaid saab kenasti viisakalt korrale kutsuda ja kui nende poole viisakalt pöörduda, on nad ka alati ise siin viisakad ja arvestavad, et kolivad veidi eemale kellegi teise akna alla - ehk mõne inimese magamistuba asub ka mitte-tänavapoolses küljes.

Viimasel ajal on aga selline traditsioon, et alates pärastlõunast kuni hilisõhtuni on meie akna all mängimas lapsed. Ja ühel õhtul kui Maru üritas pärast tööd uinakut teha, pidi ta ka neid juba viisakalt keelama hakkama aga... vaatas aknast välja ja tuli naeratades tagasi. Lapsed mängisid jalkat. See on andestatav :) Ja uni lükkus edasi.

Te ei kujuta ette ilmselt kui püha on siin jalgpall. Nende Liverpoolis mängiva jalkakuulsuse Mohamed Salah' poolt anti viimastel presidendivalimistel isegi miljon häält, kuigi jalkakuningas muidugi isegi ei kandideerinud.

Ka jalgrattad on sageli mingil moel Salah' pildiga kaunistatud

Salah' pildid on igal pool ja jalgpall alati iga kohviku ekraanidel, igas telekas väikestes ärides või valvuriputkades ja ilmselt ka igas kodus. Nii ka meil. (Naljatledes vahel ütlen, et meie telekas on katki, nii palju jalkat tuleb).

Ainus asi mille pärast mina siin esialgu und ei saanud, oli tramm ja öösel koju kiirustav tramm segab und vahel praegugi, kuna miskipärast armastab see koliseva hiigeltrammi juht kätt püsivalt signaalil hoida. Ja kui need trammid kõik järjest kella kahe paiku öösel depoosse naasevad... siis kui enne seda just sügavas unes ei ole, siis ootad kuni trammid lõpetavad :) Ja mõnikord harva, kui keegi juhtub kolima teiselpool tänavat asuvasse uude kortermajja - siis seda tehakse öösel, sest siis on kolimisautol ruumi. Ja ega keegi ei tassi asju trepist või lifti kaudu. Suur osa asju saadetakse üles tõstukiga kui on raha seda tellida (odavam on ka nööriga vinnamise süsteem - olen nii näinud üles minemas ka külmkappe) ja tõstuki mootor on vali.

Ja kui tuleb ramadan, siis käib tänaval laulja kuskil 2-3:00 vahel, siis enne seda ei tasu ka magama minna, sest see laulja ajab ka sügavamast unest üles. :) Aga tal on ilus hääl, ma võin käsi põsakil aknalaual istuda küll.

Suurlinna elu.

Sellel pildil on väike vana tramm ja see on üsnagi vaikne (signaali asemel on kelluke ja koliseb vähem) aga linnas sõidab veel suur kolisev tramm (milles istumine suure kiirusega sõitmise ajal on tivoli), mida ma pildile püüdnud ei ole ja samuti on liikvel juba paar uut kaasaegset trammi - sellised uhked ja moodsad ja väga vaiksed nagu Euroopas. Tagapool pildil majade vahel paistab triibuke merd ka.