Nonii, pean teile tunnistama, et Alexandria on mind juba muutnud.
Olen märganud endas uusi külgi, mis viitavad ilmselt uue kultuuriga kohanemisele.
1. Ma ületan teed ja kõnnin autode vahel suhteliselt külma kõhuga. Enamasti on see autoliiklus ka aeglane ja venib nagu tatt, seega pole karta, et keegi sulle otsa sõidab. Kui karta siis pigem motika-ja võrrimehi, kes autode vahel olevatest kitsastest vahedest kiiresti läbi püüavad silgata ja ilmuvad suhteliselt ootamatult.
2. Ma hilinen. Ja ilma süümepiinadeta.
Ühest küljest on vahel selle põhjuseks lihtsalt liiklus.
Näide:
Kiirustasime kodust lahkuma kell 8 õhtul, et olla 8.30 järgmises kohas, et Maru saaks midagi oma ema sõbrale üle anda. Kuna osalesin Facebookis ühes raamatute vahetuse mängus, siis oli minul ühe tüdruku käest kätte saada üks raamat ja leppisin selle siis ajavahemikule 8.15-9.00. Enne 10-t olin lubanud läbi minna teise sõbranna uuest poest. Ja kuna ta selle alles avas, siis tahtsin minna koos lilledega.
Ehk siis plaan:
Kohtumine Maru ema sõbraga 8.30, minu raamatu kätte saamine enne 9.00 ja lillede viimine poe avamise puhul enne 10.00.
Tegelikkus, tänu liiklusummikule:
Kohtumine Maru ema sõbraga 9.00, raamatu sain kätte 9.40 ja lilledega poodi külla jõudsime 10.15.
Võtsin muidu juba "Maleesh" (Tähendab: kahju!) - kõne viimasele, et näe, läks nii, me ei jõuagi enne 10-t nagu lubasime. Aga ta oli vahepeal ka otsustanud õnneks poodi kauemaks jääda.
Igatahes olen sellise plaanide muutusega kohanenud.
Ja kui vanasti olin ma pigem 10-15 minutit enne kohal olev inimene, siis nüüd erinevatele lähedal asuvatele kohtumistele kipun ikka jõudma 10-15 minutit hiljem. Ja süümepiinad puuduvad.
Olen märganud endas uusi külgi, mis viitavad ilmselt uue kultuuriga kohanemisele.
1. Ma ületan teed ja kõnnin autode vahel suhteliselt külma kõhuga. Enamasti on see autoliiklus ka aeglane ja venib nagu tatt, seega pole karta, et keegi sulle otsa sõidab. Kui karta siis pigem motika-ja võrrimehi, kes autode vahel olevatest kitsastest vahedest kiiresti läbi püüavad silgata ja ilmuvad suhteliselt ootamatult.
2. Ma hilinen. Ja ilma süümepiinadeta.
Ühest küljest on vahel selle põhjuseks lihtsalt liiklus.
Näide:
Kiirustasime kodust lahkuma kell 8 õhtul, et olla 8.30 järgmises kohas, et Maru saaks midagi oma ema sõbrale üle anda. Kuna osalesin Facebookis ühes raamatute vahetuse mängus, siis oli minul ühe tüdruku käest kätte saada üks raamat ja leppisin selle siis ajavahemikule 8.15-9.00. Enne 10-t olin lubanud läbi minna teise sõbranna uuest poest. Ja kuna ta selle alles avas, siis tahtsin minna koos lilledega.
Ehk siis plaan:
Kohtumine Maru ema sõbraga 8.30, minu raamatu kätte saamine enne 9.00 ja lillede viimine poe avamise puhul enne 10.00.
Tegelikkus, tänu liiklusummikule:
Kohtumine Maru ema sõbraga 9.00, raamatu sain kätte 9.40 ja lilledega poodi külla jõudsime 10.15.
Võtsin muidu juba "Maleesh" (Tähendab: kahju!) - kõne viimasele, et näe, läks nii, me ei jõuagi enne 10-t nagu lubasime. Aga ta oli vahepeal ka otsustanud õnneks poodi kauemaks jääda.
Igatahes olen sellise plaanide muutusega kohanenud.
Ja kui vanasti olin ma pigem 10-15 minutit enne kohal olev inimene, siis nüüd erinevatele lähedal asuvatele kohtumistele kipun ikka jõudma 10-15 minutit hiljem. Ja süümepiinad puuduvad.
3. Mul on pigem hea meel, kui prügikasti kassid meie kalajäänustega prügikoti laiali lammutavad.
Sest nad saavad niimoodi kõhu täis ja mul on neist kahju. Ja tänavad on järgmiseks hommikuks nagunii vahepeal lendu läinud prügist koristatud.
(Suvel, invasiooni ajal, oli prügi koristamisega raskusi vist aga nüüd sügise saabudes on rahvast vähem, tänavad rahulikumad ja palju puhtamad ka)
Sest nad saavad niimoodi kõhu täis ja mul on neist kahju. Ja tänavad on järgmiseks hommikuks nagunii vahepeal lendu läinud prügist koristatud.
(Suvel, invasiooni ajal, oli prügi koristamisega raskusi vist aga nüüd sügise saabudes on rahvast vähem, tänavad rahulikumad ja palju puhtamad ka)
4. Tuututamise helid tänaval jäävad vahel isegi märkamata, kuna olen sellega ära harjunud ja vahel ei panegi tähele, kui selja tagant lähenev motikas või auto eemalt juba tuututab, et ma talle tee vabaks teeksin. Kõnniteedel ei saa siin kohati kõndida, sest sinna on autod pargitud või on vahel muu takistus ees või mõnel tänaval sootuks puuduvad.
5. Kunstlilled. Poleks elus varem ette kujutanud, et mul on kodus vaasis kunstlilled. Ja ma ostsin ja valisin need täitsa ise, vabatahtlikult.
5. Kunstlilled. Poleks elus varem ette kujutanud, et mul on kodus vaasis kunstlilled. Ja ma ostsin ja valisin need täitsa ise, vabatahtlikult.
Küllaga on veel asju, millega on raske leppida ka aga võibolla need nurgad saavad ka vähem teravaks veel lihvitud.
--------------------------------
Ok, I have to admit that Egypt has had a slight changing effect on me for now.
I have noticed new sides in me that are showing that I start to adapt here more.
1. I am crossing the road and walking between cars calmly and confidently. Most of the times the traffic is slow too, so no worries to get hit. The threat is more the bikers that appear from behind and between cars quickly and they are not patient to wait at all.
2. I am late. And don't feel embarrased about it.
Often the reason is traffic.
An example:
We were rushing to leave home at 8 PM to go somewhere that we agreed to be at 8:30 PM. Then I needed to pick-up a book from another place and I agreed to go between 8:15-9 PM. And agreed to be at next place visiting a friend before 10 PM.
Reality thanks to the traffic:
First meeting instead 8.30 PM at 9 PM, next one 9:40 PM ja and the last one 10:15 PM.
I alreadi took a "Maleesh" (sorry) - call to the last meeting but luckily she decided to be late too, so everything was done eventually this day.
I have adapted the fact that plans can change surprisingly.
Before coming here I was rather the person who arrived everywhere 10-15 before agreed time and I was terrified to be late. Now healed :)
3. I become rather happy than sad if cats are breaking our trashbags on streets.Because they are hungry and I am happy if they find food. And the streets will be cleaned for next day too.
In summer, while invasion, there were difficulties with cleaning because more trash too but now when autumn came, everything is more clean and less crowded.
In summer, while invasion, there were difficulties with cleaning because more trash too but now when autumn came, everything is more clean and less crowded.
4. I am not noticing the horns sometimes, because I am used to this background sound and sometimes doesn't notice if a car or bike approaching and letting me know from far that I should free the way for them. Sometimes it is not possible to walk on sideways here because they are blocked by cars or other things or they don't exist in some places.
5. Artificial flowers. I would never believed that I would have them in my home in future because I used to hate them. Because in Estonia there was so easy to get real flowers to home so often so I found artificial ones boring. But I bought them here to my home, myself, and I am happy with it :D
5. Artificial flowers. I would never believed that I would have them in my home in future because I used to hate them. Because in Estonia there was so easy to get real flowers to home so often so I found artificial ones boring. But I bought them here to my home, myself, and I am happy with it :D
Let's see what more there will be coming in future. Indeed I love my egyptian experience. Very refreshing until now. And still a lot to discover.
Kommentaarid
Postita kommentaar