Kuhu minna 2. - Randa!

Kui soojale maale siis loomulikult randa ja pruuniks!

Aga ettevaatlikult! See päike on päris kiire ja võimas. Kohapeal on siin populaarne kasutada 36-50-se või isegi 80-se faktoriga päikesekreemi. Kohalik muidugi ei tahagi enamasti pruuniks saada, pigem näeb vaeva, et oma nahka valgendada. Kindlasti on hea kanda päikeseprille ja kui millegagi pead on võimalik katta, siis see on ka hea.

 

Põhjarannik, Vahemeri:

 

 

Rannas puhkamise võimalusi on Egiptimaal palju. On võimalik nautida vett ja liiva kas Punase mere või Vahemere ääres. Euroopa turistid jõuavad tavaliselt Punase mere ääres olevatesse Hurghada ja Sharm el Sheikh'i randadesse ja kuurortitesse ja enamasti ilusast põhjarannikust midagi ei tea. Kohalik puhkab seal ka aga muu maailma turist on ikka ülekaalus ja pealegi kohalike seas on siin väga populaarne hoopis pigem Vahemere äärde sõita. Põhjarannik ja Alexandria on nimelt suvekuudel siin riigis kõige talutavama temperatuuriga piirkond. Seega tuleb lõuna poolt näiteks Aleksandriasse korralik "invasioon" nagu nad seda ise kutsuvad. Linn, rannad ja hotellid, rendikorterid, on tõesti puupüsti rahvast täis.

 

Vahe on kindlasti muidugi selles, et Punase mere ääres saab puhata ka jaanuaris ja veebruaris ning ajavahemikul mai-september on seal isegi liiga kuum eesti- ja põhjamaise puhkaja jaoks. Aga siis on Euroopa ka piisavalt soe ja vajadus soojale maale sõita muidugi ka väiksem. Eestimaa suvi on ju ka ilus, või vähemalt sel aastal oli.

Hurghada:

 

Hurghada on muidugi sukeldumiseks ja snorgeldamiseks ideaalne:

Egiptuse põhjarannikul Vahemere ääres aga puhkavad kohalikud enamasti ajavahemikul juuni-august ja septembri esimene pool. Hooaeg algab enamasti pärast ramadani lõppu. Ramadan on liikuv ja kui ta on mais-juunis, siis ilmad on küll juba kuumad aga rannas ei jaksa ju söömata-joomata kuuma käes olla. Alates oktoobrist kipub siin põhjas väidetavalt ka järjest jahedamaks minema ja rannahooaeg lõpeb. Samuti mõjutab rannahooaja lõppu kooliaasta algus septembris. Lõuna poolt tulnud massid naasevad koju :) Minu kui eestimaa suvistes vetes, mis on vahel karge võitu, karastunud inimese ja ka paljude teiste eestlaste jaoks ilmselt ei peagi rannavesi nagu "supp" olema. (Augustis on siin just nii) Seega loen mina enda jaoks rannahooaja alguseks siin aprilli ja usun, et oktoobriski lähen veel vette.

Vihma võib abikaasa sõnul oodata novembrist ja siis võib siin Alexandrias meri päris metsik olla.

Alexandria linnarannad on ülejäänud Egiptuse põhjaranniku randadest päris erinevad. Linnas on avalikud rannad, kuhu on sissepääs tasuta või väikese tasu eest. Ja teiseks on hotellide rannad, mille tasu on kõrgem aga ka teenindus ja elu-olu paremad.

Tavalises linnarannas käib enamasti väga suur osa kohalikust rahvast. Need on tavaliselt väga paksult rahvast täis. Istutakse varjude all plastiktoolidel ja kõik on üksteisele väga lähedal. Minu privaat-tsoonile hetkel veel vastuvõetamatu. Lisaks ei kujutaks ma ette, et seal end bikiinide väele võtaksin, sest oleksin kui "valge vares" nende hulgas. Nendes randades on enamasti ikka kõigil naistel burkini seljas. Või ei võeta isegi selle väele.

 

Hotellide randasid on aga erinevaid ja erinevas hinnaklassis, olenevalt hotelli tasemest.

200 EGP (ehk umbes 10 €) / külastuskord - 500 EGP (ehk umbes 25 €) / külastuskord. 200 EGP maksab hetkel näiteks minu kodu lähedal olev Tolip Hotel Beach. Selle raha eest saad seal koha lamamistoolil, rätikud ja rannapoisid sätivad sulle kenasti varju ka kohale kui sa seda soovid. Jooke ja kiirtoitu saab tellida lamamistoolilt lahkumata, WC-d on korralikud, prügi koristatakse pidevalt ja hoitakse rand puhas. Meri on sinine, lainetus aga kipub linna randades kohati minu jaoks liiga tugev olema. Mõnikord olen kohanud ka totaalset vette mineku keeldu seal. Muidugi töötab lühikese rannariba peale ka vähemalt 2-3 vetelpääste-poissi, kes aktiivselt vees olijaid jälgivad. Et seal rannas lamamistoolil üldse kohta saada, peab suvekuudel muidugi olema varajane mineja.

Tolip Hotel Beach:

 

 

500 EGP maksab näiteks Four Seasonsi hotelli rand. Selle hinna sees on ka 1 jook ja toit etteantud valikust. Ja muidugi 5 * teenindus ja suurem privaatsus, mõnus atmosfäär. Loomulikult ka kõik muu, mis odavamas rannaski aga kõik mõne kraadi võrra parem ja uhkem. Samuti asub see tänavamürast veidi kaugemal aga see summutatakse nagunii kõigis neis randades valju muusikaga.

 

 

Nendes hotelli randades olen julgelt end bikiinide väele koorinud, välja arvatud üks kord Tolip Beach'il, kui ma ei söandanud.

 

Linnarandadesse jäädakse sageli öötundideni. Samuti on see mereäärne linn täis rannaäärseid kohvikuid ja niimõneski õn võimalus istuda kott-tooli või tooliga ka öösel liival praktiliselt vee piiril ja mõnusaid jahutavaid merevee pritsmeid oma näonahal tunda. NB! Vesi on soolane, pärast on tunne, et kõik kleepub, ka käekott, ja juuksed on rasked. Saabud koju nagu rääbakas aga ikka on mõnus.

 

Kui Alexandriasse saabub "invasioon", siis Alexandrialased eelistavad ise põgeneda teistesse põhjaranniku randadesse ja kuurortitesse, kui rahaline olukord seda lubab. Sest sealne puhkamine on kallis, just suvel. Seetõttu on põhjarannik pigem just jõukama egiptlase puhkusekoht. Seal on vesi sinisem ja liiv valgem (sõna otseses mõttes on seal rohi ka rohelisem, kohtades kus hoolika kastmise tulemusena murupinnad rajatud on).

Neid kuurorteid ja imeilusaid randu on täis suurem osa egiptuse rannikust kuni Liibüa piirini. Üks kallim või odavam kui teine. Olenevalt hinnast ja koha tasemest ja ilust ja heakorra tasemest on hinnad ka erinevad. Mõnes vaiksem, teises jälle eriti suur melu. Lõpetab selle ilu selles reas vahetult enne Egiptuse-Liibüa piiri asuv linn nimega Marsa Matruh, mis on väidetavalt veel helesinisem ja veel valgema liivaga kui kõik eelnev.

 

Enamikus põhjaranniku randades liigub ka kohalik rahvas randades suures osas bikiinides või trikoodes, tänavatel lühikestes kleitides ja seelikutes või nappides lühikestes pükstes. Tunne on kodune ja vaba. Marsa Matruh aga on konservatiivne koht ja kui oli kaalumisel sinna minek, pidi abikaasa mind hoiatama, et seal ma küll paraku bikiinide väele end võtta ei saa. Vesi pidi seal aga ka veel imelisem olema ja vette minek lausa kohustuslik. Seekord jäi minemata aga kunagi tahan kindlasti seda ilu minna kaema ja katsuma, pean ilmselt ka burkini ära proovima, kuigi see tundub ebameeldiv seda enda nahakülge märjana kleepumas ette kujutada. Aga kasvõi kogemuse pärast ju võib ka, eksole :D

Minu eriline lemmik koht põhjarannikul on Marina 5. Võibolla ka sellepärast, et tänu tutvustele saame enamasti seal hotellitoa korraliku soodustusega. Aprillikuus, kui hotell on tühi, oleme maksnud toa eest umbes 500 EGP (25 €), nüüd suvel aga 1150 EGP (55 €) ja need on veel tutvuste kaudu saadud soodukad. Muidu on toa hind kallim. Põhjarannikul puhkamiseks on võimalus, et rendid korteri või villa või võtad hotellitoa. Sageli puhatakse villas väga suure seltskonna või lausa suguvõsaga.

 

Marina 5, Egiptuse põhjarannik, augustis:

 

 

 

aprillis (igav liiv ja tühi väli...):

Hiljutine kogemus oli näiteks ööbida kuurortis nimega Mena 4, villas, kus oli vähemalt 5 tuba, magamiseks. Viibisime seal vähemalt 30 inimesega (koos lastega). Suur suguvõsa rentis pikaks nädalavahetuseks villa ja mitme pere peale klapiti kulud. Magamine oli nagu "kilud karbis" ja nii jagasin mina tuba kahekohalise voodiga toas veel 6 tüdrukuga + kahe beebitüdrukuga. Põrandale astumispinda peaaegu ei jäänudki. Aga õnneks see ei olnud minu jaoks midagi kohutavat, olen oma elus igasugustes tingimustes ööbinud ja sealse konditsioneeritud toa üle ei saanud küll kuidagi kurta. Päevane palavus ja rahvarohkus väsitas piisavalt, et öösel hea uni oleks.

Need põhjaranniku rannad on minu jaoks eriti toredad veel selle pärast, et kuigi seal on elustiil vabam ja euroopalikum, siis tegelikult elurütm on ikka egiptlaste oma. Marina 5-s hotellis näiteks ei tee restoran enne kella 13 päeval isegi uksi lahti, sest keegi sel ajal veel hommikust süüa ei taha. Palavuse tõttu ärgatakse enamasti hilja aga see-eest veedetakse pikk öö väljas ja õige elu ja melu läheb lahti väljas just südaöö paiku. Rannas ei liigu Hurghadale omaseid tüütuid henna, merereiside või ilusalongi müügimehi vaid alati liiguvad seal teatud traditsioonilist rannatoitu pakkuvad müügimehed, kes ei ole üldse agressiivsed vaid pigem lihtsalt hõikavad, mis neil pakkuda on. Ja pakkumisel on alati rannakarbid (ei söanda proovida) ja mingisugune nõukaaegset vahvlit meenutav toode, mis on väga maitsev ja magus.

Miks seal euroopa turisti ei ole? Sest Küprose rannad pidid väga sarnased olema ja see piirkond ei ole Egiptuse riigi prioriteetide hulgas. Nad peaks seal siis ka turvameetmeid karmistama ja võibolla ka euroopa turistile sobivat hommikusööki pakkuma... Ongi hea, et seal on päris ja muust maailmast suhteliselt puutumatu elu. Vähemalt minu jaoks on autentsus palju huvitavam.

Veel üks huvitav fakt - seal ei ole võimalik ka niisama kuurortitesse autoga sisse sõita. Tasuta sissepääs on vaid juhul, kui oled seal piirkonnas sees midagi endale reserveerinud, rentinud või oled lausa omanik. Lisaks maksab veel eraldi teenustega kaetud randadesse kuurortis sissepääs. Aga asi on seda väärt. Ikkagi varjud, toolid, WC, ostuvõimalused, vahel ka vahupidu või DJ-d. Kes tahab sellele jagub muidugi ka veel pikalt ja laialt tühja ilma igasuguste varjude ja teenusteta rannariba.

 

Lõpetuseks ütlen, et elu keeb seal küll suvekuudel aga ülejäänud ajal seal valitsev tühjus võib ka mõnus olla. Näiteks aprillikuu on üks minu lemmik-aegu Marina 5 külastamiseks, kui see kõik on justkui privaatne paradiis.