Esimene ramadani kogemus

Ramadan - on Egiptuses moslemitele (enamik egiptlasi on moslemid aga on ka kristlasi) püha kuu. On igal aastal kuupäevadelt liikuv, kuna selle aluseks on islami kalender, mis on kuukalender ja seega sõltub ramadani aeg kuutsüklitest. Üks ramadani sümboleid on isegi kuusirp. Ehk siis ramadan algab kui taevas on kuusirp ja lõpeb samuti sellega.

Ei hakka teile seda teooriat, mis nagunii igal pool loetav ja kättesaadav on, siia ümber kirjutama, seega lisan siia lingi, et kes ei tea mis ja miks ramadan täpsemalt on, saab lihtsa ülevaate kiirelt siit.

Laskun pigem nendesse detailidesse, kuidas mina seda siin kogen ja näen.

Minu jaoks on see mingis mõttes nagu meie jõulud. Selle kuu aja jooksul süüakse spetsiaalseid toite, kogunetakse palju perekonna, sõprade või suure sugulaste ringiga ühistele hommiku ja õhtusöökidele. Väga populaarne on kellegile hommikusööki pakkuda, sest see on jumala silmis suur heategu.

Muide terve päeva paastutakse, ehk ei ole lubatud ei süüa ega juua (keelatud on ka nätsu närida või karamellkommi süüa ja ravimeid võtta). Hambaid peab pesema nii, et midagi ometi kurgust alla ei läheks. Suitsetada samuti ei tohi ja samuti on päevasel ajal keelatud igasugused mehe ja naise vahelised intiimsuhted. Naised ei pea paastuma "päevade" ajal või raseduse ajal ja samuti on paastust vabastatud kõik, kes ei ole selleks võimelised või piisavalt terved. Paastu aega peaks soovitavalt kasutama koraani lugemiseks. Kujutate ette milline enesedistsipliin. Ma pole kunagi ise suitsetaja olnud aga suitsumeestel teatavasti ei ole lihtne terve päev ilma suitsuta olla.

Niisiis hommikusöögiks kutsutakse päeva esimest toidukorda "Iftar", mis on päikeseloojangul umbes kell 19.00 ja märguandeks, et nüüd on õige aeg laua taha istuda on mošeest kõlav kutsung. Õhtusöök "suhoor" ehk päeva teine toidukord süüakse öösel igaühele sobival ajal, olenevalt sellest, kes mis kell magama läheb. Umbes kell 3.20 öösel, enne päikesetõusu kõlab mošeest jälle kutsung, mis tähistab söömise aja lõppu. Pimedal ajal võib süüa ja juua nii palju kui keegi soovib.

 

Kogunemine hommikusöögile Kairos (igasugune reisimine, eriti kuuma ilmaga on paastujale väga raske), suurele suguvõsale. Süsteem oli selline, et oli broneeritud laud koos nõude ja teenindusega aga toit oli enamuses ühe Maru onu naise valmistatud:
 

Melu pärast söögiaega, umbes 4,5 h hängimist sugulastega:

 

 

Pärast mida, me Kairos noorematega veel eraldi välja õhtusöögile (ehk siis öö-söögile läksime):

 

Aga siin Alexandrias on üks tore asi on see, et öösel umbes kella 2 ja 3 vahel teeb tänaval ringkäiku mingi mees, kes kolistab millegagi kõvasti ja rütmiliselt ja laulab. Väga valjusti ja ilusa häälega. Ta laulab, et need, kes magavad, ärkaks üles ja sööks enne kui jälle paastumine algab. Ja no oleme proovinud magada aga ei saa kui ta nii kõvasti laulab. Eile öösel isegi kuskilt hõikas kuri naisterahva hääl, et "aitab küll juba tänaseks" :) Inimesed annavad tänutäheks talle ka ramadani lõpuks raha ja teenistus pidi sellise töö eest olema päris hea lõpuks.

Kuna 19.00-ks on igal päeval kõigil kõhud tühjad, siis on nii, et muidu üldse täpsusest mitte midagi teadvad egiptlased (on ka erandeid loomulikult) peavad selle kuu jooksul väga palju täpsusest kinni, eriti mis puudutab päeva esimese toidukorra aega. Ja nii ka mina siin harjutan täpsust kui sööme kodus või kui isegi kedagi külla on tulemas.

Ma otsustasin ise ka paastu proovida ja kogeda ja paastusin kolm päeva nagu nemad. Kohe alguses. Ja mul on hea meel, et ma seda kogesin, sest nii mõistan ilmselt oma abikaasat ka paremini. Kui kõht on tühi, siis on ju tuju ka paha. Midagi hullu ei ole aga minu abikaasa puhul on see lihtsalt tuntav veidi tujutu olekuna. Tundsin ise sama. Kui kõht on tühi, siis ei ole ka jõudu ja pea ei tööta nii hästi. Janu ajab kohati pea valutama.

Pärast seda kui lõpuks kõlab see kutsung ja on lubatud süüa, siis tundub dattel (mida ma enne ei armastanud) maitselt imehea (ja nii ma õppisingi datlit armastama) ja pärast söömist on tunne, et elu tuleb nagu sisse tagasi. Mulle piisas sellest paaripäevasest kogemusest ja edasi ma ei jätkanud. Aga nüüd ma vähemalt saan temast aru, et miks Maru tuleb pärast tööpäeva koju loiuna ja veidi õnnetuna ja enamasti läheb magama ja magab kuni söögiajani. Õnneks on ka tema tööpäevad ramadani ajal lühemad, vaid 9.30-st kuni kella 14.00-ni. Aga ka meie ööpäeva rütm on teine.

Mina ärkan tavaliselt kell 12.00 või isegi viimasel ajal kell 13.00 (olenevalt, kas lähme magama 3.30 paiku öösel või 4.30 paiku) ja siis töötan või toimetan ringi. Kella 19.00-ks (pean täpne olema) peab söök valmis olema, kui sööme parajasti kodus. Ja katame alati laua, ongi selline pidulikuma aja tunne, päriselt.

Maru ärkab tavaliselt 8 paiku ja jõuab töölt koju umbes 14.30-15.00, olenevalt liiklusest. Siis magab. 19.00 sööme.

Pärast seda algab kogu elu :) Poes käigud, kohvikus käigud, mereääres käigud jne. Ja poodides võib vabalt käia kuni südaööni. Ja tänavatel ka elu keeb.

Mõned näited meie kodustest Iftar "hommikusöökidest" (ka kartulisalatist ei saa üle ega ümber kui abikaasa seda sama palju armastab kui mina)

 

  

Öise toidukorra lauale on meil koduse toiduna saanud väga populaarseks kaerahelbepuder. Kui seda siin esimest korda tegin enda jaoks veega ja võid sisse panin, siis Maru maitses ja hakkas seda armastama. Tegin talle prooviks siis piimaga ka ja nüüd on see üks tema lemmiktoite. Hoiab ka kõhu järgmisel päeval kenasti täis.

(Olen enda söögirutiini kohandanud ka ramadanile vastavaks - pärast ärkamist umbes kell 12 või 13, mulle normaalne hommikusöök, kell 19.00 järgmine toidukord koos Maru päeva esimese toidukorraga ja pärast seda öösel veel mingi kergem toidukord - kindlasti mitte praad)

Veel on väga popid igasugused magusad värsked mahlad puuviljadest, mida ma ei oska isegi nimetada. Meelde jäid guava ja karkade jook aga teisi kahjuks veel pole selgeks saanud. Popid on ka kuivatatud puuviljad: aprikoosid, datlid, viigimarjad ja mustad ploomid ja neist tehakse kuuma veega ka sellist segu, mis on väga magus ja peaks jõudu andma:
 

Väga huvitav on kogeda seda, et tavapärasest melust on ramadani ajal tänavad vaiksemad. Hommikul algab elu tänavatel hiljem ja kella 18-19.30 vahel on väljas täiesti vaikne. Üksikud liikujad ainult. Linnas kus elab 8 miljonit inimest (viimastel kohalikel andmetel).

Kaunistused:
Ilmselt märkate ka eelnevatel piltidel teatud mustrilist kangast. See on spetsiaalne ramadani muster, mida kasutatakse siin igal pool igal võimalikul moel. Ja siis need vilkuvad tulikesed majadel, tänavatel, rõdudel ja akendel.

Meie piirkonnas näiteks üks näide poe vaateaknast:

 

 

Ja meil kodus on ramadani latern ja prügikast elutoas :D vähemalt midagi :)

 

 

Näiteid kaunistatud tänavatelt (meie kodust küll veidi kaugel, ühes tagasihoidlikumas linnaosas):

 

 

Ja igas väiksemas või suuremas toidupoes on midagi sellist:

 

Nagu meie jõuludel, on ramadanil ka siin see kommertslik osa ja ostuhullus võtab maad. Eriti vahetult enne ramadani kui varutakse toiduaineid koju ja siis järgmine hullem ostlemise aeg pidi tulema kui ramadan hakkab lõppema. Sest ramadan lõpeb ühe eriti suure piduliku söömaajaga ja siis ostetakse ka selle tarvis lausa uusi riideid. (Viimasel pildil on roosades karbikestes juba näha spetsiaalsete küpsiste väljapanek, mis on tüüpiline ramadani lõpu maius).

 

Ja veel huvitavaid asju: tüdrukute seltskonnas kuulsin ka sellistest asjadest, et liitutakse lausa väljakutsetega, et kes kaotab ramadani ajal rohkem kilosid jne :) Ja kuna Egiptus on ka suur filmimaa araabia maades, siis olen kuulnud müstilisi numbreid sellest mitu uut seriaali ramadani ajaks televisioonis vaatamiseks välja tuleb. Seega mõned inimesed sisustavad oma päeva hoopis seriaalide vaatamisega, et võimalikult vähe toidule ja tühjale kõhule mõelda kuigi tegelikult peaks üks näljatunde tundmise eesmärke olema just see, et panna ennast nende olukorda, kes on vaesed ja endale toitu lubada ei saa.

 

Ramadan on ka suur heategevuse ja annetamise aeg ja moslemitel on lausa ette nähtud mingi protsent sissetulekust, mille nad selle aja jooksul vaestele peaks annetama. Jõukad korraldavad ka spetsiaalseid toidu jagamisi ja pakkumisi vaestele tänavatel ja poed panevad vaestele jagamiseks valmis spetsiaalseid pakikesi (kuivainete ja paremini säiliva toiduga), mida vaestele jagatakse.

 

 

Ka palvetamisele pööratakse sel ajal rohkem tähelepanu ja tehakse seda rohkem ja hoolsamalt. Ka koraani peaks vähemalt ühe korra ramadani jooksul läbi lugema. Osad püüavad ka koraani sel ajal pähe õppida, võttes eesmärgiks mingi osa sellest.

Ramadan muudab ka igasuguste äride ja kohvikute lahtiolekuaegu. Ka jõusaal ja ilusalong. Enamus kohti (mis just ei paku külastajatele toidukorda) avab end hommikul hiljem ja on vahepeal umbes kella 17-20.00 vahel suletud.
Kui näiteks jõusaal oli muidu 9.00-st 21.00-ni, siis ramadani ajal on 11.30-st kuni 23.30-ni ja vahepeal 17.00-20.00 on suletud.
Tõesti vahetult enne kella 19.00 tabab tänavaid vaikus, mis kestab vähemalt tunni. Ja ka ööd on siin vaiksemad sel ajal.

 

Igatahes on ramadan hoolimata päevasest paastumise katsumusest ja tugevast enesedistsipliini harjutamisest rõõmus aeg.

Ja soovid, mida siin üksteisele sel puhul soovitakse: "Ramadan kareem" - heldet ramadani või "Kol sana wenta tayab" (meestele) "Kol sana wenty tayeb" (naistele) - kogu aasta olgu sul hea (või midagi sellist). See viimane soov on sama ka sünnipäeva või uue aasta puhul.

Lõpetuseks nunnumeeter lakke ja ühed nunnud kiisud teile siia - kassiema seisis nagu lehm tänaval ja väikesed kiisud jõid piima.